I hope you enjoy this blog post.

If you want us to appraise your luxury watch, painting, classic car or jewellery for a loan, click here.

Tate Moderni kunstigaleriid – ajalugu, huvitavad faktid ja kuulsad kollektsioonid

Table of Contents

Millised on 4 Tate Moderni galeriid?

1. Tate Britain

Tate Britain asub Londonis Pimlicos, endise Millbanki vangla territooriumil. 1987. aastal rahastas üks mees nimega Henry Tate Briti Rahvusgalerii algset ehitust.

Algselt oli see Rahvusgalerii kõrvalhoone, kuid hiljem sai see tuntuks kui Tate’i galerii. Tate annetas galeriile ka oma kunstikogu. Briti viktoriaanliku ajastu kunstiteoste armastatud kollektsionäär oli preraafaeliitide patroon ning tema kollektsiooni kuulusid John Everett Milliase “Ophelia”, 1851-2, ja J. W. Waterhouse’i “Lady of Shalott”, 1888. aastal.

Tate’i galerii kollektsioon laienes rahvusvaheliste kaasaegsete kunstnikega 1900. aastate alguses, kui ta omandas vastuoluliselt kollektsiooni, mis oli mõeldud Dublinisse. Siit jätkasid nad rahvusvahelise ja kaasaegse kunsti omandamist. 1950. aastateks katkestas Tate sidemed Rahvusgaleriiga ja alustas oma tegevust.

Aastate jooksul on Tate investeerinud selle hoone olulisse laiendamisse, kuna ta on jätkanud nii oma kollektsiooni kui ka ülemaailmsete ajutiste näituste korraldamist. Kuid selle kasvades hakkas ilmnema, et Londonis on vaja teist muuseumi – Tate Moderni.

2. Tate Liverpool

Tate Liverpool asub Liverpooli kuulsas Albert Docksis. Algselt peeti seda 1988. aastal avalikkusele avatud “Põhja-Tate’i”, mis pidi olema selge identiteediga ja keskenduma haridusprogrammi kaudu nooremale publikule.

See oli Tate Moderni kunstigalerii eelkäija, mis andis aimu tulevast. Briti popkunstnik Sir Peter Blake kujundas kohviku, millel on tema loomingust tuttavad laigulised motiivid.

2008. aastal nimetati Liverpool Euroopa kultuuripealinnaks. Selle tähistamiseks korraldas Tate Liverpool 2007. aasta Turner Prize’i. See oli esimene kord, kui auhind anti välja väljaspool Londonit.

3. Tate St Ives

St Ives oli tuntud Briti kunstniku Barbra Hepworthi kodu – tema Cornwallis asuv kodu muudeti pärast tema surma muuseumiks ja skulptuuriaedaks. 1980. aastal sai Tate omanikuks ja nägi ainulaadset võimalust teise galerii loomiseks.

Selle visiooni elluviimiseks valiti kohaks endine gaasitehas, mis asub Porthmeori rannas ja Atlandi ookeani ääres. Tate St Ives avati 1993. aastal, mida rahastati kohaliku kogukonna, Henry Moore’i fondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi annetustest. Tate St Ives laenab kunsti Tate’i kollektsioonist, eelkõige teoseid, mille on loonud kunstnikud, kellel on seos selle paigaga.

Seda külastab aastas keskmiselt 240 000 külastajat, mida peetakse nii edukaks, et 2017. aastal lõpetati seal renoveerimine ja laiendamine. Märkimisväärsete eksponentide hulka kuuluvad Virginia Woolf, Patrick Heron ja Amie Siegel.

4. Tate Modern

Tate Moderni kunstigalerii avas oma uksed 2000. aastal, olles kõige noorem Tate’i galeriidest. Tate Britaini suurus oli muutumas piiranguks, kuna tema kollektsioon ja kuraatorite tegevus kasvasid. Vanem Tate keskenduks oma kollektsiooni briti osale, mille teosed pärinevad aastast 1500, ning Tate Moderni kunstigalerii keskenduks kaasaegsematele teostele, kus asuvad tööd, mis pärinevad 1900ndatest aastatest kuni tänapäevani.

Tate Moderni külastamine on tasuta, kui te ei kavatse näha suurt näitust, peamist ulatuslikku kollektsiooni, mis sisaldab Rothko, Matisse’i, Warholi, Pollocki ja paljude teiste suurkujude teoseid. Turbiinisaal, mis on mitte ainult väga muljetavaldav ruum, vaid kus asub ka kohaspetsiifiline avalik kunst.

Veel üks asi, mida Tate Moderni külastades tasub silmas pidada, on see, et see on midagi enamat kui lihtsalt galerii: seal asub üks Ühendkuningriigi parimaid kunstiraamatupoode, samuti on sealt fantastilised vaated üle Põhja- ja Lõuna-Londoni. Tate Modern on Londoni teine kõige populaarsem muuseum, mida külastab aastas üle 6 miljoni inimese.

10 huvitavat fakti, mida te ei pruugi teada Tate Moderni kunstigaleriide ja muuseumi kohta

1. Suhkur ja kunst

Henry Tate rahastas esimest Tate’i galeriid ja annetas oma 65 maalist koosneva kollektsiooni Rahvusgaleriile. Tate avas 20-aastaselt toidupoe ja 35-aastaselt omas ta veel 6 kauplust, kuid Tate on rohkem tuntud kui tööstur. Ta teenis oma raha suhkrukaupmeheks. Tate & Lyle’i suhkrut saab osta ka praegu.

2. See on tasuta

Tate Britaini ja Tate Moderni ning Liverpooli Tate’i muuseumid Londonis on tasuta. Suuremad “Blockbuster”-näitused ei ole tasuta, kuid kindlasti tasub neid külastada.

3. Panoraamvaated

Tate Moderni 6. korrus on koht, mida külastajad harvemini külastavad. Siltide järgi on see köök ja baar, kuid sealt avaneb ka üks parimaid panoraamvaateid üle Londoni linna, sealhulgas St Paulsi katedraali, mis asub otse üle Thamesi jõe. Tate Moderni külastades on see absoluutselt kohustuslik.

4. Rahvusgaleriid

Tate Britain kandis algselt nime National Museum of British Art. Algselt oli see seotud 1924. aastal avatud Rahvusgaleriiga, mis asub praegu Trafalgari väljakul. Seda ei tohi segi ajada V&A muuseumiga, mis avati 1852. aastal ja mida pikka aega nimetati Rahvuslikuks Kunstimuuseumiks. Pole üllatav, et avalikkus hakkas seda Tate’ile viitama. Kuni 1954. aastani kontrollis Tate’i tegelikult Rahvusgalerii.

5. Tate’ilt Tate’ile

Nii Tate Moderni kui ka Tate Britaini külastamine ei ole lihtne. Jalutuskäik ühest kohast teise võtab 40 minutit ja metrooga reisimine nõuab ümberistumist või väikest jalutuskäiku. Kuid ühest muuseumist teise jõudmiseks on ka alternatiivne võimalus. Londonis on spetsiaalne parvlaev, mis sõidab Tate Moderni ja Tate Britaini muuseumide vahel. See võtab aega 25 minutit ja te möödute mõnest Thamesi jõe ääres asuvast ikoonilisest hoonest.

6. Noored ja kuulsad

Tate Modern on üks maailma kuulsamaid kunstigaleriisid. See on Tate’i kaubamärgi sünonüümiks, nii et selle külastajate arv varjutab regulaarselt Tate Britaini. 2009. aastal külastas Tate Moderni kunstigaleriid umbes 5 miljonit külastajat rohkem. Tate Modern on aga noorim oma õdedest ja vendadest, sest ta avas oma uksed 2000. aastal. Tate Britain on vanim, mis avati 1897. aastal ja on seega 102 aastat vanem.

7. Külastajad

Tate Modern ei ole mitte ainult üks kõige külastatavamaid muuseume Londonis, vaid kogu Ühendkuningriigis. Tate Moderni külastas 2019. aastal Briti muuseumi järel teisel kohal olev Tate Modern umbes 6 miljonit külastajat. Tate Britain sai ligi 2 miljonit. Tate Liverpool sai 660 000 ja St Ives 278 000. Sellega on Tate Modern, Suurbritannia ja Tate Liverpool 100 enim külastatava muuseumi hulgas Suurbritannias.

8. Turneri auhind

Turneri auhind on Briti kunsti auhind, mida antakse välja igal aastal alates 1984. aastast. Seda korraldati Tate Britainis kuni 2007. aastani, mil seda korraldati Tate Liverpoolis. Nüüd korraldab Tate Britain seda üritust iga kahe aasta tagant, kusjuures lüngad täidetakse väljaspool Londonit.

9. Tate’i kollektsioon

Alates 2022. aastast on kollektsioonis üle 65 000 kunstiteose. See sisaldab kunstiteoseid alates 1500. aastast ning sisaldab maali, skulptuuri, fotot, videot, heli, performance’i ja digitaalseid teoseid. Kogu kollektsiooni saab vaadata veebilehe kaudu. Kõiki teoseid ei säilitata Londoni muuseumides – mõned neist on laenutatud teistesse galeriidesse (sealhulgas St Ivesi ja Liverpooli) ning mõned on isegi erakogudes.

10. Tate’i liikmed

Tate’i liikmed, kes asutati 1957. aastal Tate’i galerii sõprade nime all, koguvad raha kunstiteoste ostmiseks ja galeriide reklaamimiseks. Nende panus tähendab, et Tate’i kollektsioon on kõigile inimestele kättesaadav, sealhulgas tasuta sissepääs ja juurdepääs kollektsioonile internetis. Tate’i liikmed on võimaldanud osta 400 meistriteost, näiteks Picasso “Nuttev naine”.

Top 5 kõige kuulsamat kollektsiooni, mis on kunagi eksponeeritud Tate’i kunstigaleriides ja muuseumis

1. Turneri kollektsioon

Joseph Mallord William Turner on ehk üks kõigi aegade kuulsamaid Briti kunstnikke. Kui ta suri, pärandas ta oma kollektsiooni rahvale. Turneri pärand koosneb 180 õlimaalist ja 19 000 joonistusest ja akvarellist, mis on esitatud visandiraamatute kujul. Esmalt oli see eksponeeritud nii Rahvusgaleriis kui ka Briti muuseumis, kuna seal ei olnud piisavalt ruumi, et seda tervikuna Turneri kavatsuste kohaselt paigutada.

Sir Joseph Joel Duveeni 20 000 naelsterlingi suurune annetus tehti aga spetsiaalselt nende kunstiteoste jaoks mõeldud laienduse ehitamiseks. See teos valmis 1910. aastal ja sellest ajast peale on Turneri tööd olnud Tate Britainis. Täna asub see Tate Britaini Clore’i galeriis, mis on spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud laiendus, mis sisaldab Turneri visandiraamatuid.

2. Kandinsky Solomon R. Guggenheimi muuseumi jaoks

Solomon R. Guggenheimi Kandinsky kollektsioon on tuntud. See kogumik ei näita mitte ainult tema kuulsaimaid teoseid, vaid kogu tema arengut kunstnikuna.

Kollektsioon jõudis Tate’i 1958. aastal ja näitas Kandinski kahte väga mõjukat külge: vaba väljenduslaadi, mis määras tema loomingut aastatel 1909-1918, ja tema geomeetrilisemat stiili aastatel 1921-1935. Viimast stiili peeti oluliseks mõjutajaks Pariisi maalikunstnike grupile.

Sellised kunstnikud nagu Picasso ja Matisse võtsid selle geomeetrilise stiili kasutusele, pidades seda poliitilise mässu vormiks, ja ka neist said väga mõjukad kunstnikud.

3. John Hay Whitney kollektsioon

Blake’ist, Raeburnist ja Romenyst Renoirini, Van Goghi ja Matisse’ini – nende uskumatult tuntud kunstnike tööd on kõik John Hay Whitney kollektsioonis. Mõned neist vanematest akvarellidest olid riputatud tema perekonnakodu seintele ja said hiljem osaks tema kollektsioonist. Üks tema varasemaid oste oli Renoir’i “Moulin de la Galette”. 1876 oli märk tema lahknevast huvist ja imetlusest prantsuse maalikunstnike vastu.

Whitney kogus Renoir’i järeltulijaid, Lautreci, Gaugini ja Matisse’i teoseid. Tema kollektsioon sisaldab üht suurimat näidet Van Goghi pikast eneseportreede sarjast. Seda kollektsiooni eksponeeriti 1961. aastal Tate Britainis.

4. Froehlichi kollektsioon

Froehlichi kollektsioon koosneb kaasaegsetest saksa ja ameerika kunstnikest. Kollektsioonis on üle 320 teose 10 Ameerika ja 9 Saksa kunstnikult. Kollektsionäär hakkas huvituma mõlema riigi kunsti kogumisest pärast seda, kui ta elas Saksamaal ja Ameerikas sõjajärgsel perioodil 1950. ja 1960. aastatel.

Kollektsioonis on esindatud selle aja võtmeisikud, sealhulgas Joseph Beuys, Andy Warhol, Bruce Nauman ja Gerhard Ritcher, et nimetada vaid mõned neist. Seda kollektsiooni eksponeeriti 1999. aastal Tate Liverpoolis.

5. Andy Warholi kujutava kunsti fond

Võib-olla võib öelda, et Andy Warhol sai palju rohkem kui oma 15 minutit kuulsust. Tema nimi on popkunsti sünonüüm ja ta võib olla kõigi aegade kuulsaim kunstnik.

Tema sisserändaja taust ning tema valmisolek tarbimisele ja kuulsusele kaasa elada andis aimu Ameerika unistusest. Tema kunstiteosed dokumenteerisid sõjajärgse kultuuri muutust, mis kõlab veel tänapäevalgi. Seda kollektsiooni eksponeeriti 2020. aastal Tate Moderni kunstigaleriis.

Tate Moderni kunstigaleriide ja muuseumi ajalugu, London

Neljast suurest Tate Moderni kunstigaleriist on Tate Moderni muuseum Londonis kõige uuem, kuid samas peetakse seda sageli kõige ikoonilisemaks. See asub endises Bankside’i elektrijaamas, otse St Pauli katedraali vastas; see peegeldab suurepäraselt suure kunsti mitmekesisust.

See mitmekesisuse mõiste kõlab ka näitustel: Tate Moderni suur Turbine Hall on tuntud oma kontseptuaalsete installatsioonide poolest, samal ajal kui selle ülemise korruse galeriid tutvustavad külastajatele kaasaegse kunsti põnevat ajalugu. Tate Moderni kunstigalerii hoone ise on galerii suurim kunstiteos ja sellel on oluline roll näituste koostamisel.

Tate Moderni kunstigalerii ja muuseumi arhitektuuriline ajalugu Londonis

Juba 1992. aastal alustas Tate’i hoolekogu arhitektuurse ettepaneku otsimist uue rahvusvahelise moodsa ja kaasaegse kunsti galerii loomiseks. See pidi olema eristatav Tate Britainist, mis asus Millbankis juba 1897. aastast alates, kuid säilitama selle mõju, mille poolest Tate Britain oli tuntuks saanud.

Selle uue galerii asukohaks valiti Bankside’i elektrijaam. Ikooniline, kuid räpane elektrijaam oli alates 1981. aastast üleliigseks muutunud, kuid see asus Thamesi siluetil nii, et selle vorm oli alati olnud tähtsam kui selle funktsioon. Algatati konkurss: see peaaegu Westminsteri kloostri suurune hävinud hoone vajas uut otstarvet.

Disainivõistluse võitis Šveitsi arhitektide paar Herzog ja De Meuron. Mõne jaoks oli see otsus hämmastav. Suurbritannia arhitektide kogukond oli täis modernistlikke visionääre, kes kõik olid pettunud avalike arhitektuuritellimuste puudumise tõttu.

Lõpuks valiti Herzog ja De Meuroni ettepanek nii autentsuse kui ka disaini tõttu. Kõikidest osalejatest tundus, et nad pakkusid kõige vähem “teha”. Hoone algse iseloomu säilitamine oli oluline Tate’i hoolekogu jaoks, kes reageeris soojalt Herzogi ja De Meuroni kavandatavale 35 meetri kõrguse turbiinisaali kombinatsioonile dramaatilise sissepääsuga ja katlamaja uuele funktsioonile galeriiruumina.

Inglise partnerluse taastamisagentuuri 12 miljoni naelsterlingi suuruse toetusega taskus osteti ala ja tööd alustati 1996. aastal.

Neli aastat hiljem plahvatas Tate Moderni kunstigalerii Londoni kultuurielu. Tänapäeval on Tate Moderni muuseum üks kolmest suurimast Ühendkuningriigi turismiatraktsioonist, seega ei ole üllatav, et see toob Londoni majandusele igal aastal 100 miljonit naelsterlingit.

See majanduslik mõju on erakordsete ja pidevalt uuenduslike kunstinäituste otsene tulemus.

Londoni Tate Moderni galeriide kuraatorite ajalugu: tasuta väljapanekud

Selle galerii seinu kaunistavad lugematud kuulsad nimed. See on tõeline maailmapoliitik, kus asuvad Warholi, Lichensteini, Picasso, Matisse’i ja Rothko teosed.

Kogu oma 18-aastase ajaloo jooksul on Tate Moderni galerii alati eksponeerinud kunstiteoseid teemade, mitte kunagi kronoloogia järgi. 1900. aastal valmistatud teos võib hea meelega istuda 2018. aasta teose kõrval, kui need on temaatiliselt seotud. Selline subjektiivne lähenemine kureerimisele tähendab, et Tate Moderni muuseumi väljapanekud muutuvad sageli. Umbes iga viie aasta tagant uuendavad kuraatorid kunstiteoste esitlusviisi.

Esialgne rippumine toimus aastatel 2000-2006 ja jagas teosed järgmiselt:

– Ajalugu/mälu/ühiskond
– Akt/aktsioon/keha
– Maastik/Aine/keskkond
– Natüürmort/objekt/reaalne elu

2006. aastal avalikustatud teine Tate Moderni muuseumi ja galerii rippus 20. sajandi kunsti pöördelistele hetkedele. See andis külastajatele kindlaksmääratud alad:

– Materiaalsed žestid
– Luule ja unenägu
– Energia ja protsess
– Fluxi olekud

See uus riputus oli väga edukas, nii et 2012. aasta kolmandal riputusel tehti vähem muudatusi:

– Luule ja unenägu
– Struktuur ja selgus
– Ümberkujundatud visioonid
– Energia ja protsess
– Stseeni seadmine

2016. aasta juunis paigutasid Tate Moderni kuraatorid kunstiteosed ümber järgmistesse kategooriatesse:

– Start Display
– Kunstnik ja ühiskond
– Stuudios
– Materjalid ja esemed
– Meediavõrgud
– Objekti ja arhitektuuri vahel
– Esineja ja osaleja
– Elavad linnad

Kõik rehangid on keskendunud kunstnikevahelisele dialoogile. Üks enim hinnatud kõrvutusi on Claude Monet’i “Vesililled” ja Mark Rothko “Ilma pealkirjata”. Istudes need teineteise kõrvale, saavad külastajad hinnata, kuidas kaks kunstnikku näitavad oma kiindumust hajutatud ja muutuvasse valgusesse täiesti erinevalt.

Tate Modern: magus kingitus suhkrukaupmehelt

Maailma parima kaasaegse kunsti vaatamine Tate Moderni galeriides on tasuta ning selle eest tuleb tänada suhkrut ja filantroopiat.

Henry Tate, 19. sajandi suhkrukaupmees, annetas esimesena 80 000 naelsterlingit ja suure kollektsiooni kaasaegseid maale valitsusele ja seega ka Ühendkuningriigi rahvale ja külastajatele.

Nüüd külastab Londonis asuvat Tate Moderni muuseumi igal aastal viis miljonit inimest. Tänu Henry Tate’i algsele annetusele on suure kunsti mitmekesisus, mida peegeldavad nii hoone kui ka selles olevad kunstiteosed, kõigile pakutav idee.

Meie Mayfairis asuvas kunsti pandimajas pakume kohest krediiti minimaalse paberimajandusega ning lisaks sellele pakume kogu aeg erialast nõu. Pakume diskreetset, kõrgetasemelist pandimajandusteenust, sealhulgas laenamine vastu kunsti kohta erinevaid kunstnikke nagu Andy Warhol, Bernard Buffet, Damien Hirst, David Hockney, Marc Chagall, Raoul Duffy, Sean Scully, Tom Wesselmann, Tracey Emin, Banksy ja Roy Lichtenstein, kui nimetada vaid mõned.ul Duffy, Sean Scully, Tom Wesselmann, Tracey Emin, Banksy ja Roy Lichtenstein, kui nimetada vaid mõned.